Jeah, milleks nii palju mõelda?

Oeh. Ma kirjutasin umbes nädala aega tagasi ja tunne on, et pole enam kuu aega midagi maha saanud. Aga nüüd see kooli/trenni elu hõlbab kõik aja ära, nii et ma väga ei imesta ka. Sest tegelikult mul polegi olnud aega, et lihtsalt niisama olla ja puhata. Sest kui trennid on, siis on nad ikka nii, et kodu näeb alles kell üheksa või peale. Varsti muutub see kurnavaks ka, ma usun.

Tegelikult on uskumatu praegu mõelde, et juba on reede käeulatuses. Aga eks aeg läheb ikka iga aastaga kiiremaks. Lihtsalt hea on ja mul pole praegi otseselt mitte millegi üle kurta ka. Ja siis on hea, kui kõik sujub. Tõenäoliselt praegu sujub ka.

Eile oli kolmas kord kaheksasega. Ja ma usun, et see hämmastus on meil kõigil ühine. Miks hämmastus? Sest kõik tuli eile väga hästi välja. Ma ei saa öelda kui valatult, aga hästi sobib siia kenasti. Vahepeal oligi nii, et ei julgenud hingata ka, sest liiga hästi läks, et see tõsi saaks olla, sest siis pani Signe totaalse konna aga üldiselt, minul on kasvavad lootused ja meis on kenasti potentsiaali ka. Minul on igastahes usku küll. Ja tegelikult kui arvestama jätta see, et mul tuleb cirka keskmiselt kolm villi per/trenn, siis kõik muu on lihtsalt nii mõnusalt meelde tulemas. See, mis tunne oli päikseloogangu ajal sõita, siis kui päike kõige hullemalt silma paistab ja siis kui juba õige pimedaks on minemas. Ja siis see, kuidas meil see paadi vedamine käib, alati nalja ja naeruga ja siis muidugi see tunne, mis pole küll eriti meeldiv, kui sa teed lõike 2000 tempos. Eile oli mul lihtsalt konkreetselt, et "I quit!"

Aga üldiselt. Täna jäi meil kolm tundi ära. Homseks on vaja kirjand kirjutada. Ööh, ma ei kujuta ette, ma teen seda vist pool unes kella üheksa paiku, ometigi tahan ma, et see hea tuleks. Päike paistab ja praegu just oli mul selline maksimaalne suvetunne peal. Lähme linna ka Pässuga varsti. Oh. Praegu oleks koolitükidele konsentreerumine üsnagu nullilähedane.

Ma tahtsin surmkindlalt midagi siia lisada veel aga arvake ära? Mul läks meelest. Aa. Ükspäev põrkasin ma Ardoga ka bussis kokku ja sain viimase aja kõige ebameeldivamat informatsiooni üldse. Igastahes lühidalt kokuvõttes on ta puberteedist-tüdrukutega idioot, kes tantsimisest loobudes jätab mind ilma paariliseta. Ja seetõttu kannatan ma mingi massive meeleheite all. Ma lasin juba Matsilt ka küsida oma klassis ja eks näis. Midagi peab saama.