Ryan Adams - Come Pick Me Up

Ma olen kodus. Täiesti omas kodus, viiendal korusel, miljoni vaatega Balti ühele suurimale klaasitehasele. Lovely, ütleks selle kohta.

Praegu on minus lihtsalt nii palju tundeid, et ma ei suuda ära otsutada milline neist peale jääb. Kui ma täna 16.17 bussi peale astusin ja pileti ostsin ja olin Ikut ja Laurat kõvasti kallistanud, toramsid pisarad mulle lihtsalt silma. Ma olin püüdnud ei mitte välja lasta aga samas oli nii ebatõenäoline, et ma nutma ei hakka. Ma tegin seda hämmastavalt vähe aega, sest siis tabas mind mingisugune rahuolu pilv, mis ütles mulle, et ära nuta, tüdruk, sa näed neid veel ja kiiremini kui ma sa oskad oodata. Sest igastahes praegu olen ma otsutanud, et ma sõidan peale Viimsit sinna tagasi. Kasvõi ainult nädalaks, aga ma teen seda. Iseenesest kas ka nende inimestega, kellega ma seda teha tahaks. Üldiselt kujunes bussisit kuidagi kiirelt, mul polnud ei külm ega soe ja ma lihtsalt olin. Ja nii ma jõudsin bussijaama, kus mind ootas mu emme, kellele ei suutnud ma rohkemat öelda, kui "Emmmmmme". Olen jah suts memmekas, ma olen selle üle igastahes, et uhke.

Ja nüüd pean ma lihtsalt Merlini juurde magama minema, sest minu toas käib aktiivne remont. Ja köögis on seina natuke muudetud ja ausalt öeldes, hakkan ma seda pesa, mida ma kutsun kodust, igakorraga järjest rohkem armastama. Ausõna kui ma olin kaks nädalat istunud Saaremaal ja söönud makarone, siis igatsesin ma kõige rohkem, ema tehtud sööki. Ja siis oli veel Mats, kelle uus soeng on minu arvates natuke geilik (mis tuletab mulle meelde hiigelnalja Mario-Kristo) aga mis on ikkagi lahe. Üldiselt ma armastan oma venda. Ma pole teda kaks nädalat näinud ja ma tahaks lihtsalt taga rääkida ja küsida, mida ta teinud on. Ta käib tööl ja üldiselt on ta tubli, minu kuradi vend.

Ja üldiselt nii ongi. Uni tuleb silma. Aga ma ei taha magada. Ma ei suuda lahti saada ei uhtedest tunnetest ega ka teistest tunnetest, selles olen ma aga 90% kindel, et Iku tunnestest olen ma lahti saanud ja seda pärast nutupuhangut Mariole. Ja ma olen sellepärast õnnelik.

Jätkub.