Guano apes - Quietly

Mul on nii hästi see tunne meeles, kui Iku mulle seda laulu esimest korda lasi. Lihtsalt kui ma seda lugu kuulan, siis on lihtsalt kõige parem. See oli kolmas õhtu Orissaares, mil me pärast filmi läksime Pille juurde ja ma otsustasin kaasa minna ja see ei olnud ka viga. Ma sain oma esimesed päris jutuajamise Marioga maha pidada ja näha, kuidas Iku end jälle jumala täis kaanis. Seda on tegelikult väga valus vaadata aga mõned sõnad meie poolt ei ei peata. Ja siis kui Marko mulle täiesti peale vajus ja mul kanna katki astus ja siis kui me Ikuga rääkisime ja mul oli nii külm, et ta andis oma kollase pusa mulle peale ja kui ta mulle kõrvklapid andis ja ütles, et "Kata, ma lasen sulle ühte hullult head laulu, mill järgi ma kodus lihtsalt tantsin" ja, kui ma seda kuulsin, siis oli see midagi aramumine-esimesest-noodist. Iga asjaga mu elus käib vist kaasas mingi jutt. Aga ma ütlen ausalt, et ma unusta seda õhtut, kuigi see oli samas nii lihtne.

Meie esimesed päevad möödusid juberahulikult. Me suutsime enne õigeid makarone kaks pakki lihtsalt ära käkkida. Probleem oli selles, et me ei teadnud, et see pliit nii kuradi kaua kuumaks läheb ja siis need makaronid olid kõike muud kui maitsvad ja hästi lõhnavad. Sain oma üsna esimesed korralikud rannavõrkpalli kogemused Tauri ja Jannoga, kelle ma järjepidevalt tahtsin Joonas öelda. Ja siis me käisime mere ääres peesitamas, kus pakkus mulle korralikku silmailu T. Tegelikult oli mul tore, sest Tauri oli väga lahe inimene ja nalja sai palju. Ja siis nad mängisid Ikuga kossu ka ja õnneks Iku ei ole nii pöördes mõtlemisega ja tema otsutas ikkagi teada saadam milline Tauri on. Ma arvan, et ta ei pettunud.

Kui Tauri ära läks hakkas pihta tüüpiline elukorraldus. Kella 11-ni magamine, siis söömine ja seejärel mere äärde minemine.

Oasis - Do you know what i mean

Meie esimene grilliõhtu kukkus välja kesiselt, sest meie praadisime oma vorstikesi ja sõime need ära ja tagatipuks hakkasime me juba vaikselt solvuma, sest Mario ja Iku otsutasid lihtsalt kaks tundi hiljem kohale saabuda. Aga peaaegu kõik siin maailmas on andestatav. Kui ka meie polnud enam päris õiges staadiumis otsutasime minna ujuma. Kell oli siis umbes kaks öösel ja see oli elamus. Vesi oli peegelsile ja vöga soe ja see oli lihtsalt kirjeldamatu ma ütlen. Pärast seda läksime meile tagasi ja olime niisama. Ma kipun praegu arvama, et minu elamine on igastahes üks populaarne paik.

Tegelikult on mõtteid nii palju ja ma ei suuda neid korraga meenutada ega eristada. Seega ma jätkan parem tänase päevaga.

Merlini juures oli natuke kõle magada. Võib-olla, või siis päris kindlasti oli selles süüdi minu fantaasia, mis kipub viimasel ajal tegema tublisti ületunde. Aga lõpuks ma uinusin, ühes päris ebamugavas asendis.

Hommikul tegelesin ma sellega millest olen juba üsna kaua unistanud. Üks korralik pesu ja maniküür. Kõik vajavad seda mingi aega. No mitte päris kõik aga peaaegu. Ja siis ma lihtsalt istusin selle ajani kui ma pidin hakkama liikuma. Täna me kinno ei jõudnud aga me saime vähemalt piletid. Piraadid, siit me tuleme.

Käisime hoopis mäkis ja viisime end kuidagimoodi kurssi viimase aja sündmustega. Ma ei tea nii hea oli kuulda jälle, seda tuttavat häält, neid tuttavaid kommentaare ja kõike seda tunda, mida ma tunnen tavaliselt siis, kui Assu on ebanormaalselt kaua minust eemal olnud. Ja praegu suudan ma mõelda suhtkoht sellele, kui ebareaalselt lahe see oleks, kui ma ta Saaremaale kaasa saaksin. Mõned asjad on väärt sellist unistamist.

Ja ma hakkasin kohe hävitama tema toodud hiigelsokolaadi, mis praegu mu kõrval voodil lebab ja millele ma just magusa pilgu heitsin.

Jätkub.