Everytime i breath i feel brand new.

Ma mõtlesin tegelikult maksimaalselt blogida täna. Aga kuhu ma selle mõttega nüüd jõudnud olen? Vihastasin end jõhkralt seak ema peale, sest ma mõnikord ma kohe üldse ei taha teda mõista ja tahaks taga lihtsalt hullult pahandada. Sellepärast ma mõni aeg tagasi vastasin igale ta küsimusele väga nähvavalt. Ja seekord ta ei palunudki mul fooni maha võtta, ta sai isegi aru, miks ma närvis olen JA et mul on selleks piisav põhjus.

Eniveis tegin oma kodulugemist, sellepärast saan ma täna alles üksteist magama. Ja ma ei suuda lihtsaltt. No tahan kõigest lihtsalt rääkida aga ma ei jõua seda ilmselt ka homme teha. Toretore.

P.S! Ma pean vähem pabistama asjade pärast, mida enam muuta ei saa.