James Blunt - Wisemen

Sellest loost saab vist minu läbiaega Top 10 - parimad laulud, kandidaat. Kuigi ma küll ei tea, mis need ülejäänud üheksa lugu on, see on kindlasti seal. Lav.

Ma ei ole ennast jälle siia sundinud. Tegelikult hakkab mul nüüd natukene melanhoolia peale tulema. Tegelikult olen ma kuradi õnnelik, sest praegu on suht see aeg, millest ma olen mingil määral unistanud, millest iga tüdruk unistab, siiski samas on nii palju häirivaid asju, et ma lihtsalt ei tea.

Igastahes sai meil remont toas valmis ja seda koos lakkide ja mölludega. Tegelt päris valmis pole aga üldpilt on pimestavalt kena. Ja tegelikult ma polegi suurt midagi teinud. Trenn trenn trenn. Kolm päeva kannatasin invaliidsuse all, sest esmaspäevane treeningtsükli algus kujunes üsnagi viljakaks. Ma ei saanud korralikult käia ja ma saan täiesti aru, kui mind natuke värdjaks peeti, kui ma trenni kõndisin.

Neljapäeval jäin üksi koju ka. Kuigi palju ma seda eriti ei saanud nautida. Hommikul käisin Kissuga vee peal. Paras tornaado oli aga ma pean tõdema, et tõsiselt hea oli tegelikult. Kissu muidugi põdes kümme korda rohkem, kui ta oleks pidanud aga üldiselt on ta nagu hullult tubli. Ja mina kõlan ka nagu mingi hull treener juba. Jeah.

Õhtul saime veel Assuga ka minna. Raul üritas mu aerude otsi ära vahetada ja ta võttis kasutusele suht äärmuslikud meetmed, mis sisaldasid ebasündsaid liigutusi aeruga ja palju sampooni ja Fairyt. Tegelikult oli see nii nalajkas, et ma olekski tahtnud sinna jääda, kahjuks tuli Raulile selline geniaalsus peale ja ta ütles, et ma teised aerud võtaks.

Krissuga saime ka kokku. Ma aitasin tal Merlele kingitust leida ja siis me niisama jämmisime linna peal ringi. Hästi kirjeldamatu tunne oli temaga jälle rääkides. Me tegime juttu oma tulevikuplaanidest ja meie jutt sisaldas sõnu - neer, lihtne köök ja tuhastamine. Üldiselt nii oligi hea. Pealegi päike suht kõrvetas ja ma olin oma kleiti suht ära suremas.

Õhtul kutsus ta mind üsnagi lambist enda juurde ja kuna ma polnud hõivatud muuga, kui Visa Hinge vaatamisega, siis ma otsutasin enda elu natukene põnevamaks muuta. Krissu juures olime niisama ja tegime endal olemise äärmiselt heaks ja siis me lihtsalt rääkisime. Mina usun täielikult sellissesse asja, et iga sõbraga/sõbrannaga peab olema üksi Selline vestlus mis muudab kogu järgneva sõpruse ja läbisaamise. See on justnagu mingi tõkke ületamine ja ma olen seda läbi elanud. Ja eile oli mul tunne, et ka meie Krissuga saime Selle jutuajamise maha peetud, et nüüd on kõik veel parem kui enne. Krissu saatis TeleJazzi sõnumi ka ja hakkas massiivselt saama kõnesid ja sõnumeid. Asi lõppes sellega, et kaks üksikut meesoost inimest said natuke tünga. Mis teha, kõigil ei saa vedada.

Ja hommikul tulin ma suht vara tulema ja lebotasin köögis ja diivanil. Siis sain ma suht kergekujulise soki, kui Mats koju tuli aga ma ei põe sellepärast ka. Kuigi esimene asi, mis ma talle ütlesin oli, et Mats täna ei ole pühapäev, pühapäev on ülehomme, kas tead?

Tegelikult ei tea ma sugugi, kuidas praegust olukorda võtta. Ma isegi ei tea mida tunda. Ma ei ütleks, et ma oleksin segaduses või midagi aga samas on mul selline natukene kurjakuulutav tunne, et ma kujutan endale liiga palju ette. Aga kas ma tegelt seda teen? Ja ma ei saa lahti oma raevust, mis minusse tekkis, kui me Assuga kümme minta Emajõel rääkisime meestest. Lihtsalt see, et U-l oli hullult raske minuga lihtsalt natukene rääkida ja see tundub üldse talle raskusi valmistav. Ja siis nüüd ta lihtsalt umbes mõtles, et miks meid enam polnud, kui nad kossu ei mänginud? Ma küsiks, miks sind ei olnud, kui ma oleks sinuga rääkida tahtnud vaid sa tormasid must mooda? Nii ongi. Ja T- on ka muidugi omal kohal.Tegelikult olen ma endiselt õnnelik. :)