Mul on sellised kergemat sorti süümekad. Ja kauaks ma siin ei peatu, sest sellest tekstikatkendist saaks vaid üks lobajutt. Ma nimelt lõpetasin just kirjutamise. Olen alustamas oma teise oletatava raamtu kirjutamisega. Siiski on need mõlemad vist veidike puidus. Eks kõikitele meeldib ette kujutada, et nad midagi oskavad. Aga kas see ka tegelikult nii on? Kes teab, ehk kunagi lähebki nii, et kõikide raamatupoodide vitriinid on täis vaid minu armastuse/meelelahutus teemalisi raamtuid. See on aga kõik tulevik ja sellesks ju unistused ongi, et nende poole püüelda.

Igastahes on nädal alanud ühe vihma ja tuulega. Peab ära mainima, et täna ei olnud üldse soe, sellele ajal kui ma viit pargiringi vehkisin, mis tegelikult olid täitsa mõnusad. Sest päike ei kõrvetanud midagi ja mu tumedada kiharad ei imenud päiksekiiri nii paju, et ma võiksin näiteks minestada. Igastahes. Tänane päev sai mõttetu ilme siis, kui mul jäid tunnid ära ja mitte midagi ei toimunud. Tänase päeva pirniks oli matemaatika tund. Esteks sain ma teise töö viie, mis tõstis mu ego märgatavalt ja lisaks oli nii naljakas, et valus hakkas. Vähemalt on mind õnnistatud miski kõige lahedama õpetajaga. Ma oleks pidanud end ogaraks naerma, kui Aavasalu seal klassi ees mingeid hääli tegi ja meie pidime kõik rahulikuks jääma. Lisaks ütles ta miski sellise fraasi, et see on advanced, liigutage oma ajusid nüüd.

Eile magama minnes tundsin ma seda, et mu ajud on täiesti sodiks. Lihtsalt ma olin kahe päeva jooksul veetnud kümme tundi arvutis ekraani taga (ma teen seda jälle) ja paaniliselt kirjutanud oma üleminekueksami referaati. Mis minu nägemust mööda sai täitsa kena aga eks näeb. Ines - Ma ei tea mis juhtuks. Igaljuhul sain ma selle valmis ja siis veel paari teise asjaga. Igastahes oli mu nädalavahetus lihtsalt üks viimaste koolinädalate jaoks pingutamine. Õnneks neid väga palju justkui enam ei tule.

Reedene päev kujutas endast väga palju rõõmu. Lõvihampsu koolipäevast võttis enda alla kirjandi kirjutamine, mida ma tegin teemal: Rikas elu, vaene elu. Eks sellega läks ka nüüd nii nagu läks aga sain kirjutataud. Üldjuhul ei poolda ma klassis kirjutamist, sest see oleks justkui vägisis su seest millegi väljapigistamine, mis nii muuseas lõpukirjand ka on.

Ja kuntsiajaloo veetsime me Toomemäel. See oli ka kaunis meeldiv aga ma olin nälga suremas, nii et ma ruttasin suhteliselt kiirelt koju. Aitasin Krissul Lindale kingitust leida ja siis jooksin bussile. Lindale ostsin ma überhea lõhnaga dušigeeli ja liblikakujulise svammi, siis hunnik pulgakomme ja kaardi. Igastahes oli Linda sünnipäev liiga lahe. Lindal on kollane maja suure aiaga, mis oli lihtsalt nii ilus. Lindal on üldse hästi ilus elamine. Siis kui me väljas sõime, naersime me end umbes pooleks, sest Linda ja Kärt koos on lihtsalt kõige naljakamad. Siis me veetsime aega aaretejahi, twisteri ja aliasega. See kõik moodustas ühe ilusa õhtu minu elus. Pärast jooksime Krissuga bussijaama. Krissul olid kõrged kontsad ja ta sukad jooksid ja ta oli üleni roosas ja üldse naljakas. Aga selline see Krissu on.

Üldiselt. Jätkub.