Imelik tunne on. Ma hakkasin täna mõtlema, tegelikult alles nüüd äsja - minuteid tagasi, sellest, milline see aasta on. Mulle lõi lihtsalt äkiitselt pähe, et ma olen ära tüdinud. Sellest rutiinist, mis valitseb kella kaheksast kella kolmeni. Seepärast ehk ootangi suve. Kuigi kevad on on kaasa toonud palju värsket õhku, mida hingata - näiteks ka see koht siin, olen ma siiski tüdinud. Lõpp on siiskis tulemas.

See pikk nädalavahetus ei kujunenud lõppkokkuvõttes, just päris selliseks nagu oleksin oodanud. Kui reede hakkas lihtsalt fantastiliselt. A tuli kell seitsmeks meie juurde ja siis me lihtsalt rääkisime kõigest ja kõigist taga. Ausõna Kristi oli sellise näoga, nagu oleks temal see aeg kümme aastat tagasi juba ära olnud. Me olime end hea ja paremaga varustanud ja õhkkkond oli selleks valmis, mis tulema hakkas. Charli ja Shokolaadivabrik. Täpselt nii hea ja magus nagu nimi. Ma sain päriselt ja lõpuks selgeks selle, kui andekas saab üks näitleja olla. Johnny Depp. Ta on jah suitsetaja, ta oli narkomaan, ta elu pole olnud roosiline aga sellegipoolest on talle jagunud sellise sarmi ja annet. Tema on lihtsalt kõige kõrgem, kõige parem. Ehk sellepärast ma teda armastangi.

Ja siis tuli meil Nemo tuju ja me vaatasime seda pimead toas. Ma vajusin umbes kümneks minutiks ära ja siis A-l oli selline paanikaline hääl, kui ta mind äratas. Vabandust aga loodus saab kell 12 öösel minust nii või naa võitu.


Kuigi ei saanud ma nii palju magada kui oleksin soovinud ajasin ma end hommikul ikka üles. Päev ise kujutas endast ühte tubades ringi tuulamist ja puhastamist, siis natuke magamist ja asi lõppes ülihästi filmiga. Underworld. Ma arvan, et selle jaoks pole lihtsalt muud sõnakombinatsiooni, kui klassikaliselt stiilne. See oli üks nendest vähestest filmidest, mida ma oma vennaga vaatan. Lihtsalt on selline patikulaarsed filmid, mida tahaks temaga vaadata. Üks nendest siis Underworld.

Ja pühapäev? Arvestades seda, et ma tõusin kell üksteist ja Hanna juurde oli vaja neljaks minna, suutsin ma ikka nii ajahätta jääda. Aga ma jõudsin. Kuigi jah see kahekümne minutiga valminud kaart ja kink ise ei saanud küll nii head, kui oleks võinud kui asi seegi. Polnud neil midagi viga. Siis me suundusime Eedenisse, mis on lihtsalt nii mõttetuks muutunud. Asi on selles, et ta lihtsalt ON üks selliseid kohti, kuhu sa lähed niisama hängima ja ostad paar asja nagu Kaubamaja. See on mõttetu koht. Eriti nüüd, kus kõik asjad saab kätte meie eliitkaubamajast.

Hanna juured oli hubane. Hanna sõbrannaad oli toredamad kui ma alguses loota julgesin. Hästi siirad ja armsad ja seega oli meil sellele viieses pundis üsnagi kena aega mööda lasta. Sealhulgas rääkisime me ka sellest, kui Hanna klassiõde sai lapse. Ta on üheksandik ja ta sai lapse. Ma lihtsalt ei suuda sellist asja ette kujutada, et ma praegu lapsega oleks. Ma olen oma eluga lihtsalt nii rahul. Ausõna, minu elu võiks lausa ilusaks pidada. Samas see üks tore plika, kes ilmavalgust nägi saab endale kindlasti toreda noore ema ja kes teab milliseks ta elu kulgeb.

Õhtul koju jõudes oli vist terve linn purjus noori täis. Minu jaoks on Volber täielikult oma võlu kaotanud. Kui ma noorena unistasin sellest, kuidas saaks Orissaares oma nõidariietega ringi lasta ja mängida, siiis praegu ei oma Volbri-öö-täis-joomine mulle just väga erutavalt. Aga siiski on purjus noorte kuulamine ja vaatamine kainetele inimestele üks parimaid meelelahutusi.

Ja siis ma lihtsalt rääkisin. Kaks tundi rääkisin. See oli jutt segus pisarate, vihatunde, rõõmu ja unega. Ja ma olen osaliselt õnnelik, et sa asi selgeks, siiski olen ma umbes 60% kindel, et K ja A on minust valesti aru saanud. Aga I ettepanek, vaadata enne mõnusa une tulemist aknast välja vaadata oli hea, ja nii ma uinusin.

Ma rääkisin Merliniga ka. Kes nii muuseas on India perekorras, kus kodus ei hoita magusat ega karastusjooke JA ta jättis uistsetamise maha ning ta on kaks korda jooksmas käinud. Ah, nii muuseas elab ta Londonis ka. Tore siis.

Esmaspäev möödus täiesti õppimise tähe all. Vahepeal oli selline naerukoht, kus me lihtsalt saime köögis kõik kokku ja kõik hakkasid mingit haussi ajama.

Katrin: Martin, ma tahaks suga rääkida. Tahaks sinuga rääkida, tahaks sinuga rääkida..
Martin: Millest?
Katrin: Sünnipäevast :)
Martin: See on mingi nali või?

Martin: Sa lihtsalt paned DVD arvutisse ja kopid selle Desktopile.
Ema: Desktopile, ma ei pane sinna.
Martin ja Katrin: Sealt saad sa kiirelt kätte asja.
Ema: Aga mul on muidu arvutis hästi palju ruumi.

Tuduluuu.