Stay with me

Avastasin uue laulu. Jaah. Uus plaat hakkab seega valmima aegamööda. Tegelt on ikka naljakas mõelda, kuidas teatud nn traditsioonid või tavad su ellu tekkivad. Mina näiteks teen endale uusi plaate selle arvestusega, et ma teen selle saaremaale kaasa ja ma kirjutan selle alles enne minekut napilt ära. Ja ei kuula seda ise.

Jaah. Värk on selles, et tulen jälle Saaremaalt. Ju ma siis ainult siis hakkangi blogima. Tegelikult pole ma tundnud mingi massive vajadust ka kirjutamiseks. Vanasti tegin ma seda, et asju mäletada, nüüd arendan ma niikuinii mingit rasket selektiivset mälu, et mis peab ja mis võiks seal ekselda, see ka teeb seda seal.

Aga Saaremaa. Ma lähen sinna alati teatud unistuste ja soovide ja lahkun pea alati teiste unistuste ja mõttetega. Seekord läks üldse kuiagi nii viltu kui varem pole läinud. Ütleme nii, et positiivne tasakaalustab negatiivse. Sõidul on omad plussid ja miinused. Üheks miinuseks pean, sest ma praeguse seisuga suht heidin Ikut ja olgem ausad see on juba suht näitaja. Kindlasti on asjale kaasa aidanud üks teine isik, kes mind ülimalt positiivselt mõjutas ja tänu kellele võin ma end vist isegi vabana tunda. Ja ma loodan, et need tekkinud tunded on mööduvad, sest ausalt öeldes ei näe ma asjas üldse eriti mingi tulevikku.

Eesti - Vene mäng. Oeh. Mannu sugulane seepis mind eile, et ma seda taga vaatama läheks aga tuleb välja, et ma ei läinud. Eile oligi täitsa tore õhtu. Kogu selle Saare asja juures on nii ülimalt positiivne see, et ma sain tuttavaks niivõrdkuivõrd v äga paljude uute inimestega, keda ma sisuliselt ennem teadsin aga kellega ma rääkinud polnud. Ja ma avastasin enda jaoks ikka niii toredad inimesed, et gaad thank you noh.

Aga ma lähen tegelikult lugema nüüd. Ma ootan tõesõna suve. Asi tuleb lihtalt nii välja, et selle suve ma veedan pea täielikult Saaremaal. Oh, praegu ma võiks küsida, et kas saaks midagi veel paremat olla?